kui ma teaks, et enam eales ebakõlasid ei ilmu
kas üldse üritaksin mõelda sõnasid mis riimuks?
näen, et saatus pidevalt meid proovib matta
sellest hoolimata tuleb käsi hoida roolirattal
see tütarlaps, tast mõtlen siiani meist luues
muinaslugusid, mis oleks aset leid', kui poleks tuulde
lennanud mu lootused, kui tuhk
ei suutnud leppida, et olen järjekordne lootusetu juhtum
teda armastanud 7 aastat, siis olin 3
mind seni meeleheide laastanud veel polnd
liiga suure hooga innustusin
kui ta kaotasin, siis tundsin, kuidas osa minust suri
ei tahtnud hoolida ma kellestki, kuid polnud liiga hilja
oma tundeid panna paberile kirja
leidsin uusi põhjusi ja sadu sihte
kuid end teavitasin kohe, et olema ei saa mul lihtne
iga algus on ilus aga raske
niiet kriitikast te endid ärge hirmutada laske
oli aeg, kui mind valgeks hiireks peeti
siis teadsin, et kõik kaikad kodarates riimidesse investeerin
kui mu sees oli käimas elu rängim heitlus
emotsioonidega seisin silmitsi, ei mängind peitust
mulle pole siiamaani lastud võiduvilet
liigun edasi, just nagu oleks taskus sõidupilet
te olla võiksite ka positiivselt meelestatud
ja ei kaotaks pead, kui tõkkeid teele satub
hajutamaks kahtlusi ma kordan lihtsalt seda
et kõik meid ümbritsev vaid kattub korraks piiskadega
pärast vihma päike taas on taevast kaunistavaks ehteks
kuid elu - seda hindamatut au - vist saab vaid hetkeks
ja ärge palun tehke miskit äärmuslikku
iga päev, mis kingitud, on sellevõrra väärtuslikum
No comments:
Post a Comment