vaatasin ühte filmi ja mõtlesin,et kurat. nii palju on neid inimesi, kes elavad kurbades fantaasiates. palvetavad, elavad nii, kuidas Tema tahab ja on ise sellega rahul. see kõik on ju ajupesu. lastele sunnitakse seda peale, vanemad panevad oma võsukesed erakoolidesse. miks? kellele see kasulik on? kellegile järelikult on, kes selle pealt kasu lõikab.
olen vist liiga amoraalne, peaks teemat vahetama...
mu oma mull on ikka parem. ise tehtud, hästi tehtud. süstematiseeritud. nautiva reaalsustajuga, kuhu alati negatiivsust juurde mahub. vahel lihtsalt tulevad sellised rasked ja nõrgad hetked peale, aga samas alati leidub mingi eriti hea tükike kapslit, mis selle hoovustena minema uhub. muusika. teinekord on just selline mõnus ja pealetungiv positiivsuse laeng peale sadanud. tahaks teha, tahaks kuulda, tahaks olla.
ka mina üritan hoida oma taguotsa pinnal,
kuid kõrgemat lickides ja nõrgemad kickides?-mitte iial
olge mõnusad!
