Pole vaja silmapliiatsit, et olla silmakirjalik,
läbi ajand ilma siiani, võibolla oled kirjanik,
kelle sulest sünnib väljamõeldis, mis üle ilma levib
et kohe olen känkster kui püksid allapoole perset kerin,
teid on terve meri, kuid ma olen ainus kapten,
mu laev on pimestav ja te jutul pole silmaklappe,
tagarääkimine maitseb mulle umbes nagu rotimьrk,
kui arvad, et olen pohuist, siis tegelt mind kotib küll
Igal inimesel mitu maski, mitu nägu, olen päri,
a läbi teiste kuulda miskit, see nagu pole päris,
kui tahad midagi, tule ütle, ma ausalt kuulan
vastu nägu tõde on valus, kuid kui hakkan raugastuma,
on tore teada, mida keegi ütles ja tegelt arvas,
sest need kaks asja pole peaaegu kunagi samad
Ma avan ennast harva, pigem viskan lihtsalt nalja,
kuid püüdjad on pahatihti arvustama liialt varmad,
Te ei tunne mind ja mina teid, no lasta jääda nii,
Väidan, et olen kuum, ja kohe olen egoist?
Mul on vahel kibe huumor, sarkastilise karva must,
Fantastiline, kui kuulen taas mõne isendi arvamust,
Tekstid on alusetud, mis tõepõhja upuvad,
peab ise olema naiivne, et turumutte uskuda,
Kui puudub otsene allikas, su jutt on okse see hallitab,
pasalaeka juhtlõng, mis ulatub Varssavist Tallinna!

ka sina Brutus, ka sina Brutus - nii eraldan
terad ma välja sõkaldest

kumb on tähtsam, kas oma nägu või kuhugi kuulumine?

kuidagi sisutühi on olla viimasel ajal. veider.


maunooooooorlz me

see on lõputu võrrand, milles igaüks otsib kohta
küsimus on lihtsalt selles, et mida elult tahta
kas oled lotomiljonär, kelle panus on hoidmisest muljutud pöial ja pilet
või oled valmis nägema rohkem vaeva ja vilet
jackpot jackpotiks - see kas tuleb või mitte, sellega pead ära vaeva
maja alati on plussis ja võlad sulle jäävad kaela
mitte juhul, kui kultuurkapital sind lõpuni sponsoreerib
kuid alati kord ring saab täis ning sind neelab keeris
see võimalus eksisteerib ning reaalne oht on teel
kui sa pole just kallase või savisaare kaliibriga libekeel
kellele on võimatu piisavalt sügavat auku kaevata
kes just nagu ajax suudab likvideerida ka suurema mustuse vaevata
ehk siis targemal on maius, mille teenimiseks sitsid
üks on pimp - kaks, kolm, neli, viis, kuus on litsid
viitsid või ei viitsi - sõjas teiseks ei jääda
vahest vist liialt tihti end selliste mõtetega vaevan
ja kui pärast olen tõsine, ikkagi arvatakse, et sisimas naeran
vaevalt - vahest ka mina tunnen end nagu kapten uppuval laeval

olen selle kujundusega siin nii rahul. nüüd võib siia läbu laulude lüürikat ka kirjutada ja keegi ei pane pahaks


cheers mates!

lumi võiks võtta vaevaks ja ära sulada, siis kaoks ka oht kullast lund süüa

olen täheldanud, et inimesed väldivad stereotüüpsust endas. äkki see teebki nad tänases mõistes stereotüübiks, sest kes ei tahaks ennast üldsuse raamides mitte näha?
pole halba ilma heata ning lauta ilma seata.
a kes ütleb, et stereotüüpsus on halb? kindlasti mitte mina. pigem on see suhtumine mulle ka kuskilt külge jäänud. see väide teeb vist mind ennast ka stereotüübiks..


see kõik on võlts nagu raha, kuid muudab elu reaalseks
suunab käituma valesti ning näitlema, et elu ongi teater

peaks seda olemist siin natukenegi hubasemaks tegema. mõni foto äkki?

"Ma tahan, et mu elu oleks fun. Ilma selleta oleks mu elu igav." (Filosoof ja shoppaja Vaido Neigaus)


go vaido

tahan elada nii, et elu oleks elamine
tahan rohkem väärtustada
tahan näha teisele poole
tahan olla keegi
tahan
tahan oma arvamust
tahan, et igast naeratusest sirguks uus naeratus
tahan otsustada
ei taha halli pasa sees ulpida
ei taha olla pessimist

kuid ikkagi ma ei tea, mida ma päriselt tahan

aga kas saab midagi tahta nii, et ise midagi vastu ei anna?

vaatasin ühte filmi ja mõtlesin,et kurat. nii palju on neid inimesi, kes elavad kurbades fantaasiates. palvetavad, elavad nii, kuidas Tema tahab ja on ise sellega rahul. see kõik on ju ajupesu. lastele sunnitakse seda peale, vanemad panevad oma võsukesed erakoolidesse. miks? kellele see kasulik on? kellegile järelikult on, kes selle pealt kasu lõikab.
olen vist liiga amoraalne, peaks teemat vahetama...

mu oma mull on ikka parem. ise tehtud, hästi tehtud. süstematiseeritud. nautiva reaalsustajuga, kuhu alati negatiivsust juurde mahub. vahel lihtsalt tulevad sellised rasked ja nõrgad hetked peale, aga samas alati leidub mingi eriti hea tükike kapslit, mis selle hoovustena minema uhub. muusika. teinekord on just selline mõnus ja pealetungiv positiivsuse laeng peale sadanud. tahaks teha, tahaks kuulda, tahaks olla.

ka mina üritan hoida oma taguotsa pinnal,
kuid kõrgemat lickides ja nõrgemad kickides?-mitte iial

olge mõnusad!